MyFinancier_white_19202_sinine

RAHALISTE EESMÄRKIDE SEADMINE

Autor: Kadri, MyFinancier tegevjuht

Uue aasta esimene kuu on juba poole peal, aga veel ei ole hilja teha eelmise aasta rahaasjadest kokkuvõtteid ning seada uusi eesmärke. Ja tegelikult kas selleks peab üldse aasta numbri vahetust ootama, et enda rahaasjadest ülevaadet saada ja eesmärke seada?

Kuid milliseid rahalisi eesmärke peaks endale seadma? Töötavate rahaliste eesmärkide seadmine peab olema kooskõlas inimese senise finantskäitumise ja -võimekusega. Samuti mõjutab eesmärgi sobivust inimese väärtushinnangud ja taustsüsteem. Seetõttu ei ole võimalik tuua siia kõigile sobivat samm-sammulist juhendit töötavate rahaliste eesmärkide seadmiseks. Kirjutan järgnevalt teile aga enda pere rahaasjade haldamise lähenemistest ja eesmärkide seadmiste näitel. Loodan, et ehk kellelegi teist on sellest abi oma rahaasjade haldamisel ning majanduslike eesmärkide kujundamisel.

Tee finantsvabaduseni

Kui oma igakuiseid tulude/kulude ja netovara suurust jälgime MyFinancier abiga korra või kaks kuus, siis aasta alguses vaatame lisaks aastaeesmärkide täitmist/mitte täitmist, teeme järeldusi ning kohendame eesmärke ja ajakava nii järgmiseks aastaks kui pikaajalisemalt. Kõike seda teeme pikemaajalise eesmärgi nimel – saavutada finantsvabadus. Mis kaugeltki ei tähenda, et elame vaid nn pensionile mineku päeva nimel, kuid tore oleks ju elada kunagi nii, et saaks olla rahaliselt vabad kõigis oma valikutes ja otsustes.

Meie pere finantsvabaduse hind

Meil on neljaliikmeline perekond, kellel kulub kuus X eurot oma igakuiste kulude ja kohustuste katmiseks. Me teame, et ligikaudu suudame igalt enda investeeritud tuhandelt eurolt toota Y eurot passiivset rahavoogu aastas. Nüüd ongi küsimus, vähemalt mitu tuhat eurot peame omama tulu teenivat vara, et viimased suudaks toota meile iga kuu X eurot passiivset tulu? Meie olemegi välja arvestanud netovara (ehk tulu teenivad varad miinus kohustused) summa, mille abil suudaksime meie suure tõenäosusega tekitada sellist passiivset sissetulekut, et oleksime kõigis oma otsustes 100% rahaliselt vabad:

Meie rahaline vabadus = netovara maht, millelt suudaksime toota aastas 12*X eurot passiivset sissetulekut,

kus X on meie pere kuiste kulude ja kohustuste maht.

See leitud netovara väärtus ongi meil suuremaks eesmärgiks ja sellest algab peale alam-eesmärkide seadmine ja kogu oma netovara muutuse analüüsimine. MyFinancier näitab kiirelt ja lihtsalt kui palju meil on hetkel netovara ja lihtne lahutustehte tulemusel näeme kui suur on „vabadusest“ puudujääv osa.

Mitu aastat veel?

Eelmiste aastate netovara analüüsist teame ka kui palju meie oleme suutelised netovara aastaga hetkel kasvatama (vähemalt suurusjärgu), kui palju säästma sissetulekutest ja kui palju investeeringute abil nn passiivselt teenima. Ja mida tublimalt oleme aasta aastalt investeerinud, seda suurem on meie võimekus teenida passiivset tulu. Sealt kaudu tuletasime ligikaudse aastate arvu kaua meil veel kulub aega täieliku finantsvabaduseni jõudmiseks. 

Leitud finantsvabaduseni viiv netovara summa on seda adekvaatsem, mida paremini inimene tunneb ja teab enda ning oma pere finantskäitumist ning riskitaluvust ja omab pikemaajalist investeerimiskogemust. Kuid isegi kui kogemused puuduvad on parem alustada eesmärkide seadmistega kohe, sest iga edasilükatud hetk pikendab aega rahaliselt kindlustatud tuleviku saavutamiseni.

Motivatsioon

Kuiselt jälgime, et netovara tõus Myfinancier graafikul püsiks soovitud kursil ja annaks lootust vastavaks aastaks seatud eesmärk saavutada. Võin öelda, et see on üks minu elu ja tegemisi motiveerivamaid graafikuid. Kui ikka jõud raugeb, tuleb pilk heita MyFinancier netovara analüüsile ja jõuan jälle 😊

Aasta eesmärgi saavutamiseks jälgime ka kuiselt MyFinancier tulu/kulu analüüsi – kas oleme suutnud hoida oma eesmärgistatud säästumäära. Otsime põhjuseid ja seoseid ning lahendusi olukorra paranemiseks.

Perega visioonitahvlite meisterdamine

Rahaasjad ei ole aga kaugeltki meie pere ainukene eemärgistatud valdkond, kuid finantsinimestena ilmselt üks hasartsemaid. Võimalikult palju püüame ka lapsi kaasata pere eesmärkide seadmisel. Sel aastal lõi lustlikult kaasa nii meie 9 aastane tütar kui 1,5 aastane poeg.

Meie pere viimase kolme aasta visioonitahvlid

Seetõttu juba kolmandat aastat on meil traditsiooniks kogu perega 1. jaanuari päeval lõigata, kleepida, joonistada ja kirjutada järgmise aasta eesmärkide visioonitahvel. Arutame ühiselt läbi, mida meile meeldiks järgmine aasta teha ja mida saavutada ning jah, ka rahaasjadest räägime joonistades/kleepides. Nii saavad ka lapsed harjumuse, et rahast rääkimine ei ole tabu ning rahaasjade haldamine läbi eesmärgistatud tegevuse on normaalse elu osa.

Visioonitahvel ripub meil köögis sellises kohas, kus ta on meile kõigile nähtav, nii tuletavad eesmärgid ennast pidevalt meelde 🙂


2 Comments

Marie · January 22, 2020 at 2:21 pm

Ma ei saa aru, kuidas arvutada seda rahalist vabaduse eesmärki. Kas saaks kuidagi lihtsamalt ja näidistega. Aitäh.

    Kadri · January 27, 2020 at 8:31 pm

    Aitäh, hea küsimuse eest! Finantsvabadusel on palju erinevaid tasemeid ning igaüks võib sõnastada selle vastavalt sellele, mis tema jaoks vabadus parajasti tähendab. Nagu blogipostituses ka mainisin tähendab meie jaoks finantsvabadus sellist netovara (varad – kohustused) mahtu, et selle pealt genereeruv passiivne rahavoog kataks ära kõik meie igakuised baaskulud.

    Oletame näiteks, et meie pere baaskulutused on igakuiselt ca 1500 EUR, siis eeldades, et me suudame keskeltläbi enda investeeringutelt toota 6% suurust tootlust tähendab see, et meie netovara suurus peaks 1500 EUR kuise passiivse sissetuleku teenimiseks olema 1500*12/6%=300 000 EUR.

    Näiteks võiks selline investeerimisportfell koosneda kolmest ilma laenuta ostetud korterist, mis teenivad 6% tootlust.

    Vara Väärtus Kuine tulu
    Korter1 110 000 550
    Korter2 100 000 500
    Korter3 90 000 450
    Kokku 300 000 1500

Jäta kommentaar

Teie e-maili aadressi ei avalikustata Required fields are marked *

Veebilehe kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.