KUIDAS ÕPETADA LAPSELE RAHATARKUST

Intervjueeritav: Liisi Kirch, Rahandusministeeriumi rahatarkusespetsialist ja kahe lapse ema
Toimetaja ja autor: Kadri Mäsak, MyFinancier tegevjuht ja kahe lapse ema

Lapse tulevikuks nn algkapitali kogumine ei ole ainus viis kindlustamaks, et  laps on tulevikus rahamuredest prii. Tõele au andes ei pruugi oma iseseisvale elule minnes kaasa saadavast algkapitalist üldse kauaks jätkuda. Kui õpetame oma lapsele rahatarkuse teadmisi, kujundame rahaasjadega seonduvaid õigeid hoiakuid ja veendume, et ta käitub rahaasjades targalt, siis suure tõenäosusega lahkub me laps kodust rikkana (vähemalt rahatarkuse osas) ja oskab ise oma rahaasju hästi hallata ja juhtida. Nii saame kindlustada oma lapse tuleviku ja suure tõenäosusega päästa teda täiskasvanuna suurtest rahalistest raskustest. Mida rohkem on rahatarku lapsi, seda rohkem on meie lapsel ka rahatarku sõpru, kes samuti väärtustavad rahaasjades targalt ümber käimist ning ühiste hoiakute ning väärtustega toetavad ja innustavad üksteist nii täna kui homme. Kuidas aga sinnani jõuda?

Häid soovitusi rahatarkuse spetsialistilt rahatarkuse õpetamiseks

Küsisime Rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialistist Liisi Kirch’ilt mis nõu tema annaks ning Liisi soovitused lapsevanematele olid järgnevad:

  • ole ise eeskujuks, sest lapsed kopeerivad kõike, mida Sa ees teed;
  • selgita ja räägi juurde mida ja miks Sa teed (näiteks poenimekirja koostamine või puhkuse jaoks raha kõrvale panemine);
  • loe koos lapsega rahatarkuse raamatuid, et oleks hea teemat pildis hoida ning lapsele samaealiste tegelaste kaudu näidata, et teised teevad ka nii;
  • räägi läbi lapse parimate sõprade vanematega – ka nemad tahavad rahatarku lapsi, võib-olla pole nad aga tulnud selle peale, et lapsele rahakassa tekitada või teda koguma innustada. Kui koos mängivad lapsed teevad asju ühtemoodi, siis on ühiselt lihtsam;
  • leia lapse motivatsioon: on palju lihtsam lasta tal raha koguda asja jaoks mida ta päriselt TAHAB, mitte mida Sina tahad, et ta tahaks. Siinjuures kehtib ka põhimõte, et ära osta talle kõike asju ette ära, las millegi järgi jääb igatsus, teekond kuidas raha kokku saada õpetab väärtustama.

Järgnevalt lisame omalt poolt rida soovitusi ja loetelusid nii mängudest kui raamatutest, mille abil on lihtsam rahatarkust õpetada

Võimalikud rahatarkuse mängud alates lasteaiast

Rahatarkuse õpetamist soovitame alustada läbi mängu, seejuures mitte alahinnates lapsi ning nende võimekust. Näiteks kaheaastasega on võimalik hakata poodi mängima ja võtta ka mängurahad ligi ning selgitada, et ühe tomati eest emme-issi annavad Sulle ühe raha ja kahe tomati eest kaks raha. Oluline on sealjuures, et kasutame eakohast sõnavara ning suudame tekitada lapses endas huvi teema vastu. Ja ennekõike jätame mängulusti mängu alles ning naudime lapsevanemana mängu ka ise. Veidi vanema lapsega saab proovida juba hinnastamist (hinnasiltide tegemist), kauplemist ning arvutamist ja rääkida juurde mõistetest TULU, KULU ja KASUM.

Läbi mängu saab juba vanemale lasteaialapsele õpetada sõnade VAJAN ja TAHAN erinevust. Inimene vajab eluks toitu, juua, kehakatteid, jalanõusid ja elukohta. Ülejäänud mitte eluks vajalikke asju me lihtsalt tahame, sest tegelikult saaksime elada ka ilma nendeta. Sinna juurde tuleb alati lastele selgitada, et kõigepealt me ostame “vajan asjad” ja alles siis kui võimalusi üle jääb “väga tahan asjad” ning alles seejärel mõtleme, kas üldse ostame “lihtsalt tahan asju” (kui meil selleks üldse raha ongi). Mõistete selgitamiseks sobib mäng, kus kleebime ühele seinale sildi “VAJAN” ja teisele “TAHAN” ning siis loetleme tooteid ja teenuseid ning lapsed saavad joosta vastava seina juurde, et kas nad vajavad neid tooteid ja teenuseid eluks või lihtsalt tahavad. Näiteks puuviljad, piim, arvutimäng, komm, kampsun, iPad, spaas käimine, näts, kummikud, koolikott, sülearvuti, jne. Alternatiivina võib kasutada ka mängust versiooni, kus palume lastel kükitada “tahan asjade” peale ja püsti hüpata “vajan asjade” korral. Seejuures alati ei pruugi olla ainuõigeid või valesid vastuseid, vahest võib vastus olla ühe jaoks üks, teise jaoks teine, laskem lastel ka selgitada oma valikuid ja seejärel arutage neil teemadel. Mäng sobib nii lasteaia viimastesse rühmadesse, algklassi tundi kui sama vanade laste sünnipäevapidudele. 

Saab mängida ka sildimängu “JAH” ja “EI”, kus mängujuhina nimetame erinevaid rahaga seonduvaid väiteid (näiteks: “Ma olen liiga noor, et säästa”, „Raha olemasolu loob lisa võimalusi“, “Raha tuleb seina seest”, “Raha aitab kiiremini eesmärkideni jõuda”, “Valin ameti palga järgi”, “Raha kasvab puu otsas” või “Raha olemasolu ei taga veel õnne”), mille järel laps valib millega nõustub ja millega mitte. Ka siin võivad vastused olukorrati erineda, paluge lapsel selgitada omas vastust ning arutlege koos ja tooge näiteid. Väidete juurde otsimisel olge loovad ja lisa leiab kindlasti internetist (nt otsingu sõnadega “raha müüdid”).

Neid mänge saab mängida ühe või kahe lapsega ka ilma siltide ja jooksmiseta kasvõi poe kassa järjekorras, pikal autosõidul või arsti ukse taga, kus siis laps peab vastama kas “tahan”/“vajan” või väidetele vastavalt “ei”/”jah” ning siis samamoodi järgneb arutlus.

Raamatud ja lauamängud rahatarkuse õpetamiseks

Lauamängudest saab rahatarkuse õpetamisel appi võtta MONOPOLI (sobilik juba vanemale lasteaia lapsele) või CASHFLOW mängu (sobib nii lastele kui täiskasvanutele ning õpetab lõbusal ja seltskondlikul viisil selgeks algtõed nii raamatupidamisest kui investeerimisest) ning miks mitte mängida kogu perega rahatarkuse mõisteid sisaldavaid sõnaseletusmänge (ALIAS).

Veel häid lauamänge (kuid enamikust neist ka üksnes viimased eksemplarid veel poodides saadaval):

  • Central Market (8+) – strateegiline pakkumismäng, kus eesmärgiks on teenida kasumit, müües oma juurvilju, mida on kujutatud kaartidel. Toodete arv, mis igal raundil müüakse, on piiratud: ainult need, mis maksid kõige vähem, müüakse maha ja nende müüjad teenivad neilt (võib-olla) kasumit. Võidab see, kelle kasum on mängu lõpus kõige suurem;
  • CATAN (10+) – strateegiamäng, kus mängijad hangivad ressursse, et arendada oma tsivilisatsiooni ja koguda mängu võitmiseks võidupunkte;
  • PowerGrid (12+) – majandusteemaline lauamäng, kus õnn ega täringud pole määravaks, kus mängija tehtavad otsused on edasiviivaks jõuks. Lauamängus Power Grid on iga mängija eesmärgiks varustada elektriga võimalikult palju linnasid, ning seda kiiremini ja odavamalt kui teised. Võimsam elektrijaam maksab jällegi rohkem raha, samuti nagu ka uute ühenduste loomine – ja nagu ka päris elus tuleb iga elektrijaama tööks vajalikud toorained omale varuks osta. Selle mängu käigus tehtavad otsused on igati päevakohased – kas jääda kindlaks rohelisele energiale, anda käsi tuumajaamale või hoopis rõhuda õliküttele ja jäätmejaamadele?

Lisaks muidugi rahatarkuse raamatud (sobib imehästi nii lapsega koos lugemiseks kui lapsel iseseisvaks lugemiseks):

  • Minu esimene raha” (trükitähtedes, sobilik juba lasteaia viimase rühma lapsele lugemiseks või ette lugemiseks) – lihtsas keeles ja annab võimaluse koos lapsega raha teenimise ja kulutamise üle arutleda;
  • Tom õpib rahamängu” (sobilik juba lasteaia viimase rühma lapsele ettelugemiseks või ise lugemiseks kuni 3. klassini) – kõik põnevad tarkused mängulises võtmes ja lastele lihtsas ning arusaadavas keeles;
  • Koer nimega Money” (mõnus lugemine alates 10. eluaastast);
  • Kuidas saada rahatargaks“ (sobilik II ja III kooliastele) – innustab lugejaid oma rahaasju korda seadma ja tegema esimesi samme ettevõtluses;
  • Minu finantsplaneerija“ (alates 9. klassist) – targad tarbimisotsused, eesmärkide seadmine, oma rahaasjadest ülevaate saamine;
  • Rikkaks saamise õpik“ (alates gümnaasiumi noorest, kuid super hea lugemine ka täiskasvanud alustajale)  – mis on rikkus ja säästmine ning kuidas investeerida ja tekitada passiivne sissetulek ja jõuda rahalise vabaduseni;
  • Kuidas alustada investeerimisega“ (alates gümnaasiumi noorest, kuid hea lugemine ka täiskasvanud alustajale) – praktiline käsiraamat, mis aitab samm-sammult oma rahaasjade üle kontrolli võtta, annab ülevaate investeerimisvõimalustest ja loob arusaadava ja selge ülevaate riskidest, hajutamisest ja maksundusest;
  • Rahaedu põhimõtted“ (alates gümnaasiumi noorest, kuid väga hea lugemine ka täiskasvanud alustajale) – eraisiku rahanduse põhjalik õpik koos aruteluküsimuste ning ülesannetega planeerimisest testamendini.

Kindlasti võiks need raamatud aukohal olla nii kooliraamatukogus, koduriiulis kui kingituste valiku nimekirjas.

Mida mitte teha?

Kanda lapsesse edasi uskumust, et kõik rahaga seonduv on raske, kurnav ning negatiivne. Kõigil teemadel on positiivseid ja negatiivseid pooli ja raha on vaid üks eluga kaasaskäivatest teemadest. Toome siinkohal paralleeli hammaste pesemisega. Õpetame oma lapsi hambaid pesema, et neil oleks tulevikus tervemad hambad, samamoodi õpetame oma lapsi olema rahatargad, et neil oleks tulevikus vähem rahalisi probleeme. Jah, hammaste tulek on vahest valulik, ühel hetkel lagunevad hambad valutavad ja tarkuste hammaste tõmbamine on jälle piinarikkalt valus, aga ometi peseme me oma hambaid edasi ja õpetame seda ka oma lastele, sest ilma hammasteta saaksime süüa vaid püreetoite ja meie võimalused oleks sellega juba oluliselt piiratud. Sama on ka rahaasjadega – kui me ei oma teadmisi ja hoiakuid ning käitume mitte rahatargalt, siis on pooled uksed meile juba sellega suletud.

Kas teate neid muinasjutte ja lugusid, mis üheselt vihjavad, et rikkad on vaid uhked, saamahimulised, kalgid ja pahad inimesed ning vaesed seeläbi töökad, leebed ning lahked? Vot nende juttude ettelugemise võiksime oma lastele lõpetada või lisada jutule hiljem korraliku arutelu rahatarkuse teemadel. Me ju ei taha oma lastele edasi anda sõnumit, et väärt töö eest ei ole õiglane väärilist tasu küsida – ON KÜLL ja igati õigusega.

Kuidas motiveerida last säästma?

Lihtne vastus on, et väiksemad lapsed vajavad väga konkreetseid eesmärke säästmiseks,  abstraktsed tulevikusoovide võimalikud täitumised ei pruugi last motiveerida. Reaalsuses kaotavad ka täiskasvanud tihti säästmise sihi just seetõttu, et MIKS nad seda teevad ei ole korrektselt määratletud. Lastele aga võib seinale panna plakati või tahvli, kus visualiseerida graafikul tänane seis ja eesmärk ning ajas joonistada juurde kuidas on edasi liigutud ning kaugel ollakse oma eesmärgist. Nii näeb laps, et liigub õiges suunas ning motivatsioon kiiremalt eesmärgini liikuda on suur. Siia juurde saab lisada rahatarkuste teemadel arutelud, näiteks „kuidas oleks võimalik eesmärgini kiiremini liikuda?“, „mis aitas lapsel nii kiiresti edasi liikuda?“, „mis on säästmist pigem aeglustanud?“.

Kuidas motiveerida last enda rahaasjade üle arvet pidama?

Esiteks muidugi tuleb näidata head eeskuju, kuid siin on ka lisanippe. Näiteks teha lapsega kokkulepe, et tavalisele taskurahale lisandub veel boonus kui laps on eelmisest taskuraha saamisest kuni järgmise taskuraha saamiseni pidanud järjepidevalt oma rahapäevikut, et ta mõistaks kust tema rahad tulevad ja kuhu tema raha on läinud. Või nõustuda panustama lapse eesmärgi saavutusse mingil osal, aga vaid juhul, kui laps on mingil perioodil järjepidevalt oma tulusid ja kulusid kirja pannud, teinud eelarve ja analüüsinud eelarvest kinnispidamist. Nii kujuneb varsti harjumus ja harjumustes on jõudu.

Näidisülesanded vanematele lastele rahaasjade haldamise õpetamiseks

MyFinancier on töötanud välja ka näidisülesanded koos videoõpetuse ja lahendusega, mille abil on võimalik juba põhikooli vanema astme lapsele näidata, kuidas on võimalik tänapäevaste rahaasjade haldamise töövahendiga lihtsalt ja kiirelt oma rahaasju hallata. Enam ei pea selleks tšekke korjama ja ruudulises vihikus liitma-lahutama, samuti ei ole vaja selleks kõrgemat majandusharidust ning ka aega ei kulu selleks üleliia palju.

Loodame, et leidsite sellest artiklist mõne nipi, mida kasutada lastele rahatarkuse õpetamisel. Andke meile kindlasti ka teada, millisest infost veel huvitatud oleksite.

      Lapsed_rahatarkus

      Jäta kommentaar

      Teie e-maili aadressi ei avalikustata Required fields are marked *

      Veebilehe kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.