Kuidas oma pere rahaasju analüüsida?

Autor: Kadri Mäsak, MyFinancier tegevjuht

Ligikaudu 14 aastat olen enda pere rahaasju hallanud ja analüüsinud. Muidugi alustasin ma Excelist, suur Exceli sõber nagu ma olen. Kusjuures need Exceli mudelid aina muutusid ajas. Mul on siiani mäletuseks arvutis mitmeid “perekond Mäsak rahaasjad” või “Mäsakute bilanss” faile.

Aga Excel muutus tüütuks, sest palju aega kulus selle Exceli uuendamisele või andmetöötlusele. Mis tähendab tüütuks? Tihti tabasin end mõttelt „ah täna ei viitsi oma rahaasju üle vaadata, teen homme“. Tuttav tunne?

Pidin tunnistama endale, et minu hea sõber Excel on jäänud ajale jalgu, tuli leida parem rahaplaneerimise äpp või rakendus ja siis sündiski MyFinancier (täpsemalt saab lugeda rakenduse sünniloost siit). Nüüd on tõesti pere rahaasjade haldamine ning analüüs fun ja ma ammutan sealt metsikult energiat ja motivatsiooni edasi pingutamiseks.

Täna me kulutame kogu oma pere rahaasjade haldamisele korraga 2-10 minutit, olenevalt sellest, kas me uuendame ära MyFinancier’s kõigi meie pangakontode andmed või me uuendame ära ka kõigi enda muude varade ja kohustuste väärtused selle päeva seisuga. Enamik sellest ajast kulub pankadest CSV väljavõtete võtmisele.

Lisanduvalt kulutame ca 5-10 minutit oma rahaasjade analüüsile. Jah, need 2 on erinevad asja – haldamine ja analüüs, üks on puhtalt andmete sättimine soovitud kujule, andmete uuendamine ja teine on põhjalik analüüs, mis on aluseks oma rahaasjade juhtimisele ehk otsustele tegemisele. Minult on ikka küsitud, et mida täpselt ma oma rahaasjade analüüsimise all mõtlen, järgnevalt kirjutangi sellest nüüd pikemalt.

Kuidas hoida oma pere rahaasjad korras?

Iga kord kui rahaasju analüüsime küsime endalt:

  1. Kas meie pere kulud on kontrolli all ja jäävad eelarve piiresse? Mis jääb ja mis ei jäänud ning miks?
  2. Kas meie pere analüüsitava perioodi tulubaas on vastanud ootustele?
  3. Kas meie pere kuine netovara on kasvanud eesmärgiks seatud mahu võrra?
  4. Kas viimane kuu on toonud kaasa mingeid olulisi trendide muutusi? Kui jah, siis milliseid ja miks?
  5. Kui palju on jäänud meil pingutada, et jõuda täieliku finantsvabaduseni?

Kui tihti oma pere rahaasju analüüsida?

Me oleme aegade jooksul analüüsinud oma pere rahaasju erineva sagedusega, aga jõudnud suure ringiga tagasi sinna, et parim viis on vaadata oma pere rahaasjad üle 2 korda kuus, poole kuu pealt ja siis kuu lõpus uuesti. Miks? Nii oleme pidevas protsessis, mitte ei avasta kuu lõpus kuidas meil on läinud.

Kuu on piisavalt pikk aeg selleks, et eesmärgid läheksid meelest ja üldtunnetus kuludest kaoks. Ja ausalt öeldes otsime motivatsiooni ja vastuseid MyFinancier graafikult isegi sagedamini, aga andmete uuendamist teeme 2 korda, kui just vahepeal ahvatlus andmeid tihedamini uuendada meist võitu ei saa 😀

Kuidas me MyFinancier’i kasutame?

Rakendusse impordime sisse kõigi meie eraisiku pangakontode (sh kasvu- ja investeerimiskontode) kanded, et kõik tulud (sh intressid ja dividendid) ja kulud jookseksid automaatselt tulu/kulu analüüsi. Pangakontod jagunevad omakorda kasutajati ehk kas kuuluvad mulle või minu abikaasale. Nii on võimalik vaadata nii tulu/kulu kui netovara analüüsi ka kasutajati, kuid meile on peamine näha kogu pere rahaasjade analüüsi kokku – pere ühine rahakott, ühine tervikpilt.

Sissetulevad rahavood on oluliselt suurem mõiste kui tulud ja väljaminevad rahavood omakorda suurem mõiste kui kulud. Kui on soov teada saada kust teie tulud tulid ja kuhu raha kulus, siis tuleb vaadata tulu/kulu analüüsi ja see on parimaks aluseks eelarve koostamisele.

Tulu/kulu analüüsist oleme elimineerinud (ehk välja jätnud) need kanded, mis ei ole tulud ja kulud. Näiteks investeeringud, sest need on varade soetused ja nende võrra väheneb küll raha, aga kasvab ka muu vara ja selle vara soetuse kajastame me soetuskuupäeva seisuga rakenduse Varade sektsioonis. Nii jookseb netovara analüüsis korrektselt kõik kokku ja saame järjepidevalt analüüsida ka meie majandusliku rikkuse kujunemist.

Me ei jää investeeringu hetkel koheselt vaesemaks ega saa rikkamaks, lihtsalt raha on võtnud endale mõne muu varaliigi kuju ja netovaras on siis ilusasti näha kuidas vara liikide proportsioonid muutuvad.

Samuti on meil tulu/kulu analüüsist elimineerimisreeglite abil eemaldatud meie pangakontode omavahelised kanded, sest tulu/kulu analüüs on ikkagi tulude ja kulude analüüs, mitte rahavoogude analüüs ja sellised omavahelised kanded on liigne müra tulu/kulu analüüsis, mis ei lase näha õigeid finantskäitumise mustreid pikema perioodi rahaasjade analüüsil.

Näiteks kanded enda säästukonto ja tava pangakontode vahel võivad muidu tulu-/kulubaasi ekslikult mitmekordistada. Kui soovime vaadata rahavoogude analüüsi ehk kõik sissetulevad rahavood vs väljaminevad rahavood, siis saame tulu/kulu analüüsis lisada linnukese „Näita elimineerituid“ ette ja ongi rahavoogude analüüs meie silme ees. Aga üldiselt vaatame meie seda minimaalselt, sest selline müra poolt hägustatud pilt ei anna mulle suurt midagi.

Meil abikaasaga on tehtud rakendusse ca 20 isiklikku tulu- ja kulukannete grupeerimisreeglit, et eristada just meie perele omased tulud/kulud meile sobivatesse kategooriatesse. Kuna need on juba kunagi tehtud, siis igakuiselt jooksevad andmed ise ilusasti õigetesse gruppidesse, meil on vaid analüüsimise vaev.

Oleme koostanud endale ka MyFinancier rakenduses pere eelarve ehk meie rahalise plaani ja jälgime regulaarselt kas püsime tulude ja kulude osas ilusasti soovitud piirides. Eelarvet vaatame üle siis kui tunneme, et eelmine plaan meid enam ei teeni ja oleme suuteline rohkemaks, et kiiremini eesmärgi poole liikuda. Eelarves on oma koht ka muudel kuludel, mis on teadlik otsus, et elust värvid ei kaoks, kõike võimaluste ja mõistlikkuse piires ikka.

Varade sektsioonis oleme perekonnaliikmeti märkinud ära kõik enda raha teenivad varad. Kodu pealt me raha ei teeni ja ei plaani ka teenima hakata ja seetõttu kodu raha teeniva netovara hulka ei arvesta. Küll aga on meil varade all meie haldusettevõte oma pigem konservatiivses väärtuses (ka osad investeeringud on seal ettevõtte all), investeeringud kinnisvarasse (objektiti), aktsiatesse (Balti Börsi osas ettevõtteti, muidu vastava portfelli osa koguväärtusena), võlakirjadesse, ühisrahastusse ja teistesse erinevatesse varagruppidesse, kuhu oleme aegade jooksul investeerinud (osadest ka tänaseks juba väljunud, kuid mineviku netovara muutuse analüüsis mängivad needki olulist rolli).

Kõik pereliikmetel olevad rahalised kohustused oleme lisanud Kohustuste sektsiooni kasutaja põhiselt ning märkinud ära ka nende kohustuste lõpu ajahetke ning lõppväärtuse (0 enamik juhul) ja siis rakendus ise juba arvestab neile lihtsustatud vähenemisgraafikud. 

Meie asi on vaid jälgida, et meie netovara väärtus kasvaks ja kasvaks seda piisava kiirusega. Kui ta seda ei tee, siis küsime endalt MIKS ja püüame teha õiged järeldused neist vastustest. Kui kasvab, siis küsime, et kas saaks äkki midagi korrata, mis hästi välja kukkus ja seeläbi netovara väärtuse kasvu kiirendada, et jõuda eesmärgiks seatud finantsvabaduseni.

Kuidas arvestada enda finantsvabaduse hinda ehk millal Sina saad ennast nn kuulutada majanduslikult täiesti vabaks räägin juba 13. mail kell 19 toimuval tasuta webinaril, kuhu saab registreeruda siin.

Nii lihtne see eraisiku rahaasjade haldamine ja analüüs ongi. Ava enda MyFinancier konto ja veendu selles Sinagi.

      rahaasjad korda

      Veebilehe kasutamist jätkates nõustud küpsiste kasutamisega.